Raamatud

Raamat vaatleb vananemist ühiskonna ja meditsiini kokkupuutepunktis: mis juhtub inimesega, kelle vanus muutub diagnoosist tähtsamaks. Autor kirjutab arstina, kes on kaks aastakümmet töötanud eakate patsientidega Saksamaa haiglates.

Läbiv küsimus on lihtne: kas eaka inimese ravivalik sõltub tema seisundist või tema sünniaastast. Raamat toob näiteid olukordadest, kus vastus on ebamugav, ning kirjeldab, kuidas geriaatriline hindamine neid otsuseid muudab.

Eraldi peatükid käsitlevad ealist diskrimineerimist tööturul ja tervishoius, polüfarmaatsiat ehk ravimite kuhjumist, mälu ja iseseisvuse säilitamist ning omastehooldaja rolli. Tekst on kirjutatud tavalisele lugejale, ilma erialakeelt nõudmata.

Viimane osa on suunatud tulevikku: tehisintellekti kasutamine diagnostikas, telemeditsiin hajaasustuses ja küsimus, kes vastutab siis, kui otsuse teeb algoritm.

Raamatu illustratsioonid on loodud tehisaru abil, mis on autori sõnul osa raamatu enda argumendist.

Rännak Euroopa megaliitide juurde: hauakambrid, kiviringid ja sirgjooned maastikus, mis on püsinud kauem kui ükski kirjalik allikas. Autor küsib, mida need rajatised oma ehitajate kohta tegelikult tõendavad.

Raamat liigub Bretagne'i ridadest Iiri hauakambriteni ja Läänemere ümbruse kivikalmeteni, sidudes arheoloogilised leiud arstiteadlase harjumusega eristada tõendit oletusest.

Palju tähelepanu saab dateerimine: kuidas radiosüsinikumeetod muutis Euroopa muinasaja ajajoont ja miks paljud levinud seletused sellest muutusest üle ei elanud.

Eraldi peatükk on pühendatud pseudoteaduslikele tõlgendustele — miks nad on nii veenvad ja kuidas neid ära tunda.

Lõpuosa vaatab Eestile: kivikalmed, ohvrikivid ja see, mis meie maastikus on veel uurimata.